Kriitilise referaadi eripära
Kriitilises referaadis mitte üksnes ei esitata teksti(de)s leiduvaid seisukohti, vaid referaadi autor annab omapoolseid kriitilisi hinnanguid. Praktika on näidanud, et see on tudengite jaoks kõige raskem. Sageli piirdub kriitika üksnes paari lausega mõne detaili osas.
Tasakaalus proportsioonid on selllised, et 2/3 ettekandest kulub refereerimisele, ca 1/3 kriiitikale (mõtle sellele nii lehekülgede, esinemisaja kui ka slaidide hulga puhul).
Kriitika ei tähenda seda, et peaksid tingimata allika läbinisti maha tegema. Kriitiline mõtlemine tähendab seda, et suudad võtta allika suhtes distantsi, võrrelda teksti mõtteid oma seisukohtadega ning oma positsiooni kasuks argumenteerida. Mõned allikasoovitused nende oskuste lihvimiseks:
ingliskeelne kriitilise mõtlemise lühiõpik (vt eriti lk 12 küsimusi, mille alusel kriitikat üles ehitada);
filosoofilise kirjutamise õpiobjektist kriitilise mõtlemise ja argumentatsiooni osad.
Olulisimad punktid, mida kriitikat üles ehitades silmas pidada:
1. Kritiseeri põhilist, mitte detaile! Põhilised on autori väited ja argumendid; ennekõike keskne väide. St. ära keskendu mõne kõrvalmärkuse kritiseerimisele. Samuti on kõrvalise tähtsusega autori stiil, teksti pikkus jms - võid nende kohta märkusi teha, kuid mitte põhilise arvelt.
2. Esita kuulajatele kriitilise osa alguses oma üldine seisukoht nii teksti suhtes (nõustun üldiselt autoriga, ei nõustu osaliselt, ei nõustu üldse) ning ka laiemalt, teema suhtes. Nt. kui refereerid abordiprobleemist kirjutatud teksti, ütle kohe algul, mis seisukohal antud küsimuses oled. Selge seisukohavõtt aitab kuulajatel aru saada, mis alustelt Sa teksti kritiseerid.
3. Ole täpne! Ära esita üldisi süüdistusi, a la - tekst ei veennud, mulle tundus kahtlane jne. Iga kriitiline märkus olgu täpselt tekstikohaga seotud: just siin, selles lõigus, selles lauses esineb antud viga.
4. Vaatleme eelnevalt avatud näidisstruktuuri kaudu, millised võimalused kriitikaks filosoofiatekstis sisalduvad.
Mis on teksti teema? Referaadis hinda: kas teema on tähtis/terav, kas autori lähenemine on piisavalt uudne, võrreldes klassikaliste teooriatega, mida tunned.
Mis on autori uurimisprobleem? Kas uurimisprobleem on selgelt välja öeldud või varjatud? Kas uurimisprobleem on teema raames oluline või pigem kõrvaline?
Mis on autori põhiväide (mida ta üritab tõestada)? Kas põhiväide on selgelt esitatud ja piisavalt rõhutatud? Ega autor ei lähtu Sinu meelest vildakatest eeldustest?
Kus on argumendid väite kaitseks? Kas argumendid on veenvad/tugevad? Kas esineb argumentatsioonivigu (vt. nende loetelu siit)? Kui leidub vigu, siis nimeta täpselt, milliseid ja kus. Kas argumentatsioon on piisav või puudulik?
Kas teksti ülejäänud väited on põhiväitega kooskõlas? On/ei ole. Kui ei ole, siis konkreetsed näited.
Kas tekstis esitatakse vastuargumente? Jah/ei? Võimalike vastuväidete esitamine näitab teksti tugevust. Kas autor tuleb vastuväidete kummutamisega toime?
Kas autor jõuab kokkuvõttes selgete lõppjäreldusteni? Jah/ei - kui jõutakse, siis kindlasti tuleks lõppjäreldusi ka refereerida. Kas nõustud nende järeldustega? Kui ei, siis milliseid järeldusi ise autori eeldustest teeksid?
TAGASI refereerimise üldpõhimõtete lehele EDASI suulise ettekande lehele