Mälutest enesekontrolliks
1. Kas hea teadusteksti referaat
A) Keskendub olulisele B) Refereerib kõiki teksti mõtteid võrdses mahus C) Võib olla tehtud mõlemal eelmainitud viisil
2. Mis on filosoofilises- ja teadustekstis põhiline
A) Näited B) Harivad kõrvalepõiked ja meenutused C) Põhiväide ja argumendid
3. Kas hea referaat
A) Järgib tingimata allikmaterjali orinaalstruktuuri B) On refereerija poolt ümber
struktureeritud C) Struktuuriküsimus polegi tähtis
4. Kas hea kaastudengitele peetav referaat-ettekanne
A) Peab seostama refereeritud allika õpitud taustaga, mida publik tunneb B) Peab olema
võimalikult eraldiseisev ja keerukas C) Võib olla tehtud nii ja teisiti
5. Kas kriitilise referaadi kriitika-osa peab
A) Kritiseerima ennekõike autori stiili, näitematerjali jms B) Kritiseerima ennekõike
autori väidete ja argumentide kvaliteeti C) See, mida kritiseerida, sõltub
täiesti refereerija valikust
6. Kui palju referaadi/ettekande mahust tuleks pühendada kriitikale?
A) Piisab paarist märkusest B) 10% C) Vähemalt 1/3
7. Millist laadi kriitika on akadeemiliselt hinnatuim?
A) Üldsõnaline kriitika – annan üldise hinnangu autori väidetele B) Täpne kriitika – toon
tekstist esile, millised väited ning argumendid olid nõrgad C) Mõlemad kriitikastiilid on
võrdväärsed
8. Kas suulises ettekandes tuleks kasutada slaide või jaotusmatejale?
A) Kindlasti mitte, see muudab õppeprotsessi liiga lihtsaks B) Pigem jah, ilma on kuulajatel
raske jälgida C) Kuulajate mõistmise kvaliteeti ei mõjuta abimaterjalide olemasolu või
puudumine
9. Milline peaks olema kaastudengi referaadi oponeering?
A) Võimalikult kiitev ja sõbralik, et mitte autorit hirmutada B) Võimalikult kriitiline, isegi
suurepärase referaadi puhul C) Oponeeringu stiil on maitseasi
10. Kas referaadi oponeerimiseks tuleb läbi lugeda ka alliktekst(id)?
A) Ei tule, piisab referaadi lugemisest B) Kindlasti tuleb, muidu ei saa autori
mõistmise taset hinnata C) See sõltub oponeerija otsusest
TESTI VASTUSED
TAGASI oponeeringu koostamise juurde
Illustratsioon: cnn.com