Oponeeringu koostamine ja esitamine
Oponeerimine on akadeemilise suhtluse üks põhivorme. Kui Sul avaneb võimalus õppetöö käigus kaastudengi ettekannet oponeerida, võid olla rõõmus - see on oskus, ilma milleta ei saa olla edukas teadlane.
Oponeerimise puhul kehtivad samad põhiprintsiibid, mis referaadi puhul:
Keskendu põhilisele - Sinu kriitika puudutagu valdavas osas just seda, kas ettekandja on adekvaatselt esitanud refereeritava teksti põhielemente (filosoofilise teksti puhul väiteid ja argumente). Muude detaildie kriitikat võib esitada lühimärkuste korras. Samuti pole õige hinnata ettekande huvitavust või igavust - võib-olla oli alliktekst väga keerukas ja raskepärane.
NB! Antud elementide kritiseerimine tähendab seda, et ka oponent peab läbi töötama ettekande aluseks oleva(d) teksti(d), muidu ei ole võimalik ettekannet hinnata.
Ole kriitikat tehes konstruktiivne ja täpne - väldi üldsõnalist kriitikat. Nt. kui väidad, et ettekandja on artikli põhiteesi vääriti mõistnud, siis esita kõrvale oma interpretatsioon, kuidas tuleks teksti õigesti mõista.
Püüa ka hea ettekande puhul puudusi leida - akadeemilise oponeerimise mõte ongi selles, et ka briljantse töö puhul anda arendavat kriitilist tagasisidet. Sageli kipuvad tudengid olema liiga leebed ja kiitvad. Võid küll alustada ettekannet kiitvates toonides ja tõsta esile selle head taset, kuid reegel on, et u 4/5 oponeeringu mahust peab olema kriitiline. Nt. eetikakursusel on oponeeringuks aega 5-10 minutit, sellest 4-8 min kulugu kriitikale.
Hea oponeering võib olla sissejuhatuseks akadeemilisele dispuudile ning tuua kõigile seminaril osalejatele palju kasu!
TAGASI suulise ettekande lehele EDASI mälutest
Illustratsioon: klrobertsondaly.wordpress.com